Tere tulemast Eestisse!

Tere kallid blogilugejad!
Viimase oma postituse me otsustasime teha meie tillukesest, kuid väga ilusast riigist... Eestist.
Loodame, et Teile meeldis lugeda ja jälgida meie blogi postitusi :)

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas, mis asub Läänemere idakaldal. 

Ta piirneb põhjas üle Soome lahe Soome Vabariigiga, läänes üle Läänemere Rootsi Kuningriigiga, lõunas Läti Vabariigiga ja idas Vene Föderatsiooniga. 

Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima.  
Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut.

Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal.

Nagu teisteski Põhjamaades, on vahe erinevate aastaaegade vahel Eestis suur. 
Pikima suvepäeva pikkus on ligi 19 tundi, lühim talvepäev kestab vaid 6 tundi. Valged ööd kestavad mai algusest juuli lõpuni.

Keskmine kõrgus on 50 meetrit merepinnast ja kõrgeim koht on Suur Munamägi Eesti kaguosas 318 meetrit merepinnast. 

Eestis on üle 1400 järve. Enamik neist on väga väiksed, suurim, Peipsi-Pihkva järv, on 3555 km² suurune. Eestis on palju jõgesid. 

Pikimad on Võhandu (162 km), Pärnu (144 km) ja Põltsamaa jõgi (135 km). 

Eestis on samuti arvukalt rabasid ja 3794 kilomeetri pikkune rannajoon paljude lahtede, väinade ja abajatega. Saarte ja laidude arv on umbes 1500. Kaks neist, Saaremaa ja Hiiumaa, on piisavalt suured, et moodustada eraldi maakonna põhiosa. Rannajoone pikkus on 3794 km. 

Eesti on erakordselt metsarikas – mets katab üle poole Eesti maismaast. Metsade rohkuse poolest oleme Euroopas viiendal kohal. 

Meil on ainulaadselt suur suurkiskjate asustustihedus ja palju põnevaid linnuliike. Meie metsad on mitmekesised, sest Eestis asub Euroopas levinud laialehiste metsade ning põhja ja ida pool kasvavate okasmetsade kohtumispaik.

Eesti mets talvel

Pakri maastikukaitseala asub Paldiski linna haldusterritooriumill; pindala 1452 ha, sellest 154 ha on mereala. Asutatud 1998, et kaitsta Pakri poolsaare pankrannikut, Väike- ja Suur-Pakri saare põhjaosa ning saartevahelist merd koos Kappa ja Bjärrgronne saarega, Väike-Pakri saare lõunaosa ning sealseid kooslusi ja haruldasi liike.

                 Pakri maastikukaitseala

Niinsaare järv on järv Kurtna järvestikus, Ida-Virumaal. Järve suurus on 6,2 ha, kaldajoone pikkus 1,2 km. Järve kaldal asub Niinsaare puhkeküla.

See järv asub Kurtna Nõmmejärvest 0,5 km loodes. Varem oli see 7,7 ha suurune umbjärv. 

Niinsaare järv

Jägala juga on juga Jägala jõe alamjooksul Harju maakonna Jõelähtme valla territooriumil, umbes 5 km enne jõe suubumist Soome lahte, umbes 25 km Tallinnast ida pool ja 1 km Koogi küla keskmest põhja pool. 

Joa paremale kaldale on võimalik jõuda ka Jägala-Kaberneeme tee 3. kilomeetrilt vasakule, Neeme küla suunas keerates.

Jägala juga

Soomaa Rahvuspark on loodud suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse.

                 Soomaa Rahvuspark

Emajõgi on Eesti suurim jõgi. Ta on rahuliku vooluga, kuna jõe langus on kõigest 3,6 meetrit. Emajõe lähe asub Võrtsjärve kirdenurgas Rannu-Jõesuus, see läbib keskjooksul Tartu ja suubub Praagal Peipsi järve. 

Jõe pikkus on 100 km ja laius 20-145 m. Suurimad lisajõed on Pede, Ahja, Elva, Amme ja Laeva jõgi.

                                      Emajõgi

Vaadake ka videot ↓

Bienvenue à Madagaskar...

Hey!!!

Täna saate teada Madagaskarist, kus ta täpselt asub ja mis loodus  seal on. 

*yaaay*

Madagaskar

Saareriik Madagaskar asub Aafrika idarannikul India ookeanis, 12. ja 26. lõunalaiuse vahel. 
Madagaskar asub peamiselt Madagaskari saarel, mis on pindalalt maailma neljas saar. 

Madagaskar jaguneb ida-lääne suunas kolmeks vööndiks – keskosas on Kõrgplatoo, idaosas on alluviaalne rannikumadalik, lääneosas on madalike, tasandike ja madalate platoode piirkond. 

Suvi saare lääne- ja edelaosas on kuum, talvekuudel laotub siin kõikjal sinine taevas, temperatuurid on jahedamad, sadada võib veidi vihma.

Imeilusal ja huvitaval Madagaskaril on kõigile midagi pakkuda. 
Aja ja tahtmise olemasolu korral võib sellel suurel ja põneval saarel teha pea kõike - vedeleda erksinise veega randadel, matkata seiklusrikastes vihmametsades, kihutada jõgesid pidi kanuudes ning katsetada mägironimist suurtel rohmakatel kaljudel. 

Madagaskari suurim atraktsioon turistide jaoks on sealne loodus. Madagaskaril on üle 20 rahvuspargi, üle 20 looduskaitseala ja mitu rangete kaitsetingimustega kaitseala.

Madagaskari külastamiseks sobivad pea kõik ajaperioodid, välja arvatud jaanuarist märtsini, sest siis valitsevad paljudes piirkondades tugevad vihmasajud ning teed on läbipääsmatud. 
Parim aeg kõikjal reisimiseks on kuiv hooaeg maist oktoobrini, kuigi arvestada tuleks siis keskmägedes ja ka osalt Antananarivos võimaliku külma, tuulise ning vihmase ilmaga.





Baobabi puud

                                  Nosy Iranja rand

Soola järv

                 Madagaskari mäed

                                  Jõgi Crystal-clear 

P.S

Saarel on esindatud kaks kolmandikku kõikidest maailmas esinevatest kameeleoniliikidest.

Video Madagaskari kohta:

Welcome to Suurbritannia!

Suurbritannia

                                       

Šotimaa

Ühendkuningriik asub saartel Lääne-Euroopas, peamiselt 50. ja 61. põhjalaiuse vahel. 

Riigi lõunaosas on lauskmaa, kuid maa kesk-, lääne- ja põhjaosas asuvad mäestikud. 

Kõrgeim punkt on merepinnast enam kui 1300 m kõrgusel. 

Ühendkuningriik jaguneb neljaks põhiliseks piirkonnaks, milledeks on Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa. 

Lisaks kuuluvad riigi koosseisu mõned eristaatusega piirkonnad nagu näiteks Mani saar Iiri meres või Kanalisaared La Manche väinas.Šotimaa on mägine maa. 

Mägede vahel on orud ehk glen’id ning oru põhjas järv ehk loch – tõeliselt maaliline vaatepilt. 

Šotimaa maastik on tekkinud peamiselt pärast viimast tõelist jääaega, mil sulavad liustikud vormisid mägede vahele orge ja sulavast jääst tekkisid järved. 

Mäed on suuremalt osalt vulkaanilist päritolu. Grampiani mägedes paikneb Suurbritannia kõrgeim tipp Ben Nevis (1343 m). 

Mõnedes paikades on hästi näha, kuidas liustik on liikunud ning oma jäljed mägede külgedele jätnud. 

Tegemist on tõeliselt kauni ja huvitava paigaga. Rannad on Šotimaal omaette vaatamisväärsused. 

Liivaseid randu on seal vähe, vaid mõni üksik läänerannikul ja saartel. 

Peamiselt koosnevad sealsed rannad pisikestest kivikestest, mis on lainetest ning tõusudest ja mõõnadest siledaks lihvitud.

Vaatamata sellele, et inimene on seal suure ja pöördumatu jälje jätnud, on Šotimaa ikkagi omapärane ja kaunis paik, kus peaks iga loodusnautleja vähemalt korra ära käima. Kes aga kardab, et loodusest võib kiirelt küllastuda, siis neile on olemas viski, lossid, toru­pill ning kultuur.

Loch Ness on sügav järv Šotimaal Highlandis, Invernessist edelas.Järv on tuntud seal väidetavalt elava legendaarse järvekoletise Nessie järgi.Järv on 37 km pikk ja kuni 1,5 km lai. Selle pindala on 56,4 km² ja suurim sügavus 226 m. Temas on vett rohkem kui kõigis ülejäänud Inglismaa ja Walesi järvedes ühtekokku. Loch Ness on turbasisalduse tõttu harvaesinevalt sogase veega.



Loch Ness

Grampiani mäed on üks kolmast peamistest mäeahelikutest Suurbritannia põhjaosas Šotimaal. Seal asuvad Suurbritannia kõrgeim tipp Ben Nevis (1344 m) ja teine kõrguselt Ben Macdui (1309 m).


                                  Grampiani mäed

Inglismaal on olemas selline saar nagu Skye, mida peetakse Sise-Hebriidide suurimaks saareks. Selle pindala on 1740 ruutkilomeetrit.
Saar on mägine ning tema kõrgus ulatub kuni 1009 meetrit. Ning sellel saarel asub väga imeline Jay Mug jõgi. Jõe vesi on korallroheline ning teda ümbritsevad igalt poolt eksootilised kuused ning puud.


Jõgi Jay Mug

Horgabost rand on suurepärane puhkuse rand, valge liiva ja läbipaistva veega.


                                                        Rand Horgabost

Lõuna-Šoti mägismaa on mägismaa Suurbritannia saarel Šotimaa lõunaosas. Kesk-Šoti madalik eraldab seda põhjas Põhja-Šoti mägismaast ja lõunas piirneb ta Cheviot Hillsi ja Penniini mägedega. Mägismaa pikkus edelast kirde suunas on umbes 180 km. Moodustab mäemassive kõrgusega 300–600 m. Selle pinnas on lauge ja lainjas, esinevad lajad jõeorud. Koosneb graniidist ja kiltkivist. Inimesed tegelevad lamba- ja piimakarjakasvatusega.



                 Lõuna-Šoti mägismaa

Video:

Nǐ hǎo, Hiina!

Täna tegime Teie jaoks SUPER-MEGA postituse Hiinast ^^

On ju ilus riik?!

                    Hiina                

Hiina Rahvavabariigi territoorium ulatub Kesk-Aasiast Ida- ja Põhja-Aasia rannikuteni. 

Hiina võib jagada järgmistesse kliimaregioonidesse: põhja-, kirde-, loode-, kesk-, lõuna- ja Tiibeti regioon. 
Ainus suur saar on Hainan, suurimad poolsaared on Shandong ja Liaodong.Hiina on mägine maa: ainult 16% riigi alast asub madalamal kui 500m, 26% 500-1000m kõrgusel ja 58% kõrgemal kui 1000m. 

Talved põhja- ja kirde regioonis kestab novembrist aprillini, temberatuurid võivad kukkuda -40°C kraadini. 
Suved on kuivad ja palavad.
Hiina on tänu oma mitmekesisusele ja soodsatele hindadele hea sihtkoht turistidele.

Tänu suurele territooriumile võib Hiinas näha väga erinevat loodust külmast põhjaosast troopilise lõunaosani ning mererannikult maailma kõrgeimate mägedeni. 

Tuhandete aastate vanune omapärane kultuur pakub vaatamiseks lõputult mitmesuguseid imelisi objekte ning erinevate rahvuste ja religioonide paljusus ei lase igavust tunda. 
Kõige külmem on Kirde-Hiinas Suur-Hingani mäestiku põhjaosas (talvel keskmiselt -28°, madalaim mõõdetud temperatuur -50°).
Troopilises Edela-Hiinas on keskmine temperatuur jaanuaris 8-14, juulis 20-26°.

Parimad külastusajad on märtsist aprillini ja septembrist oktoobrini. Juunist septembrini on hea külastada Tiibetit, Qinghai’ni ja Lääne Sichuan’at.

Huangguoshu kosk on 75 meetri kõrgune ja 80 meetri laiune Huangguoshu kosk on muljetavaldav vaatepilt.

Võimsast kosest alla tormav vesi müriseb kui kõu. Huangguoshud peetakse Hiina üheks kõige kaunimaks koseks ning seda käib ilusa ilma korral imetlemas meeletu hulk turiste.

Huangguoshu kosk

Luoping on kuldkollane oaas. Kõrgelt ülalt vaadates tundub nagu oleks emake loodus kullakarva rapsipõldudele musti püramiide püstitada üritanud. 
Parim aastaaeg Luopingi külastamiseks on kevad, sest just siis hakkab raps õitsema ning kontrast mustade mägedega tuleb paremini esile.



                 Luoping

 

Zhangye Danxia on ulmeline maastik. Lage ja roostekarva Zhangye Danxia meenutab väga Marsi maastiku. Puudu on ainult tulnukad ja kosmoselaevad. 
Ebaharilikud pinnavormid teevad Zhangye Danxiast Gansu provintsi ühe põnevaima vaatamisväärsuse ning loomulikult meelitab see kohale ka palju fotograafiahuvilisi. Pilvitul päeval moodustavad oranžid künkad ja sinine taevas ahvatlevaid kontraste, mis lausa kutsuvad neid jäädvustama.


Zhangye Danxia

Jiuzhaigou org on maapealne paradiis. Sichuani pärliks oleva Jiuzhaigou oru kirjeldamisel tuleb appi võtta ülivõrre. Tegu on fotograafiafännide paradiisiga, kust on võimatu naasta kehvade piltidega. 
Türkiissinine vesi, lopsakad orud, võimsad mäed ja iidsed Tiibeti külakesed lausa kutsuvad sind kaamerat välja võtma. Parim aeg Jiuzhaigou külastamiseks on sügis.



                                  Jiuzhaigou org

Midui jääliustik on jää ja lume paradiis. Yupu vallas asuv Midui jääliustik laiutab mägede, metsade ja külakeste vahel, pakkudes silmailu nii tavaturistile kui ka tõsisele piltnikule. Üldmulje on kaunis ja kummastav, iga fotograafi unelm.



                 Midui jääliustik

Videot vaadake siin: