Tere kallid blogilugejad!
Viimase oma postituse me otsustasime teha meie tillukesest, kuid väga ilusast riigist... Eestist.
Loodame, et Teile meeldis lugeda ja jälgida meie blogi postitusi :)
Eesti
Ta piirneb põhjas üle Soome lahe Soome Vabariigiga, läänes üle Läänemere Rootsi Kuningriigiga, lõunas Läti Vabariigiga ja idas Vene Föderatsiooniga.
Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima.
Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut.
Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal.
Nagu teisteski Põhjamaades, on vahe erinevate aastaaegade vahel Eestis suur.
Pikima suvepäeva pikkus on ligi 19 tundi, lühim talvepäev kestab vaid 6 tundi. Valged ööd kestavad mai algusest juuli lõpuni.
Keskmine kõrgus on 50 meetrit merepinnast ja kõrgeim koht on Suur Munamägi Eesti kaguosas 318 meetrit merepinnast.
Eestis on üle 1400 järve. Enamik neist on väga väiksed, suurim, Peipsi-Pihkva järv, on 3555 km² suurune. Eestis on palju jõgesid.
Pikimad on Võhandu (162 km), Pärnu (144 km) ja Põltsamaa jõgi (135 km).
Eestis on samuti arvukalt rabasid ja 3794 kilomeetri pikkune rannajoon paljude lahtede, väinade ja abajatega. Saarte ja laidude arv on umbes 1500. Kaks neist, Saaremaa ja Hiiumaa, on piisavalt suured, et moodustada eraldi maakonna põhiosa. Rannajoone pikkus on 3794 km.
Eesti on erakordselt metsarikas – mets katab üle poole Eesti maismaast. Metsade rohkuse poolest oleme Euroopas viiendal kohal.
Meil on ainulaadselt suur suurkiskjate asustustihedus ja palju põnevaid linnuliike. Meie metsad on mitmekesised, sest Eestis asub Euroopas levinud laialehiste metsade ning põhja ja ida pool kasvavate okasmetsade kohtumispaik.
Eesti mets talvel
Pakri maastikukaitseala asub Paldiski linna haldusterritooriumill; pindala 1452 ha, sellest 154 ha on mereala. Asutatud 1998, et kaitsta Pakri poolsaare pankrannikut, Väike- ja Suur-Pakri saare põhjaosa ning saartevahelist merd koos Kappa ja Bjärrgronne saarega, Väike-Pakri saare lõunaosa ning sealseid kooslusi ja haruldasi liike.
Pakri maastikukaitseala
Niinsaare järv on järv Kurtna järvestikus, Ida-Virumaal. Järve suurus on 6,2 ha, kaldajoone pikkus 1,2 km. Järve kaldal asub Niinsaare puhkeküla.
See järv asub Kurtna Nõmmejärvest 0,5 km loodes. Varem oli see 7,7 ha suurune umbjärv.
Niinsaare järv
Jägala juga on juga Jägala jõe alamjooksul Harju maakonna Jõelähtme valla territooriumil, umbes 5 km enne jõe suubumist Soome lahte, umbes 25 km Tallinnast ida pool ja 1 km Koogi küla keskmest põhja pool.
Joa paremale kaldale on võimalik jõuda ka Jägala-Kaberneeme tee 3. kilomeetrilt vasakule, Neeme küla suunas keerates.
Jägala juga
Soomaa Rahvuspark on loodud suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse.
Soomaa Rahvuspark
Emajõgi on Eesti suurim jõgi. Ta on rahuliku vooluga, kuna jõe langus on kõigest 3,6 meetrit. Emajõe lähe asub Võrtsjärve kirdenurgas Rannu-Jõesuus, see läbib keskjooksul Tartu ja suubub Praagal Peipsi järve.
Jõe pikkus on 100 km ja laius 20-145 m. Suurimad lisajõed on Pede, Ahja, Elva, Amme ja Laeva jõgi.
Emajõgi
Vaadake ka videot ↓
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar