Tere blogilugejad!
Täna räägime külmast, kuid väga ilusa ja mitmekesise loodusega riigist.
Island
Ta on vulkaaniline saar ookeani keskahelikul, mis on tekkinud Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril. Islandi saar koosneb enamasti 400–600 m kõrgusest laavaplatoost, kuigi seal leidub ka kihtvulkaane.
Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared.
Ilma mõjutab suurel määral Atlandi ookean ning saare vulkaaniline päritolu.
Juuni keskpaigast augusti lõpuni on turismi tipphooaeg, kuigi samas paljud mägedetuurid avatakse alles juulis.
Muul ajal on enamus turismiobjektid väljaspol Reykjavikki suletud.
Islandi kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel laiuskraadidel, sooja Põhja-Atlandi hoovuse haru edelarannikul ja külma Ida-Grööni hoovuse harud põhja- ning idarannikul, samuti absoluutsed kõrgused saarel.
Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel. Rannikulgi on suvi lühike ja vilu. Island on maailma vulkaaniliselt aktiivsemaid paiku ning vulkaane leidub siin ligi kakssada. Turisti jaoks on Islandil vaatamisväärsuseks eelkõige loodus – jääliustikud, geisrid, kosed, vulkaanid ja laavaväljad. Island on tõeliselt eksootiline paik.
Gullfoss'i kosk
Kerið'i on vulkaanikraater, mis asub Lõuna-Islandil. Ta sügavus on 55 meetrit, laius on 170 meetrit. Keriõ on umbes 3 tuhat aastat vana. Tema see asub väike järv, mille sügavus on 7-14 meetrit. Ja ta on väga tuntud külastajate seas.
Kerið
Mitmes kohas on näha ka maapealseid kuumaveeallikaid. Islandis on ühtekokku 800 kuumaveeallikat ja nende veetemperatuur on keskmiselt 70°C. Maa suurim kuumaveeallikas Deildartunguhver toodab rohkem kui 150 l keevat vett sekundis.
Deildartungujver
Jökulsá á Fjöllum on Põhja-Islandil asuv jõgi.Ta on pikkuselt (206 km) teine jõgi Islandil ja omab suurimat valgala – 7750 km². Kuna jõgi asub Islandi kõige kuivemas regioonis, siis on see veekoguse poolest alles neljas.
Jökulsá
á Fjöllum
Vaadake ka videot!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar